VÕISTLUSPÄEVAL

Koera heaolu

Koera heaolu on primaarne. Kõik võistlejad peavad tagama enda koerte heaolu kogu võistluse ja võistlusele ja tagasi transpordi vältel.

Kohtunikul on õigus eemaldada koer (diskvalifitseerida koer), kui ta leiab, et koer pole võimeline võistlemiseks või on viiruslikult haige/nakkusega (nt kennelköha). See pole karistus, vaid ennetav meede, et koer saaks terveks ning tunneks sportimisest siiski mõnu.

Igasugune koera väärkohtlemine on rangelt keelatud ning võistleja diskvalifitseerimisega karistatav.

Võistluspaigas on kohustuslik koera järelt koristada. Koerad ei tohi joosta lahtiselt

Start

Mitmestardilistel võistlustel määratakse 1. stardi järjekord loosi järgi fikseeritud intervalliga. Järgnevad stardid tulemuste põhjal.

• Eraldistardis starditakse ükshaaval fikseeritud intervalli järel.
• Paarisstardis on kaks stardikoridori, mis on eraldatud 30 meetri ulatuses. Eralduspiire lõppemisel peab aeglasem andma kiiremale startinule teed ega tohi kiiremat takistada.
• Massistardis on igal võistlejal oma rada, mis ei ole eraldatud. Startijate vahe laiuti kaks meetrit.

Startides 1-4 koeraga võib starti abiks võtta kuni ühe händleri, rohkemate koerte puhul kuni kaks. Händlerid võivad koeri vaid kinni hoida ning ei tohi midagi muud teha.

Startimisel on oluline täpsus. Liigvarase stardi puhul määratakse 30sekundiline ajatrahv, välja arvatud juhul, kui startijaks olid koerad ning inimesel ei õnnestunud koeri peatada. Kui stardikoridori ei poole stardiintervalli jooksul, määratakse start ebaõnnestunuks ning võistleja diskvalifitseeritakse. Lendstardid on keelatud.

Kui võistleja jääb starti hiljaks rohkem pool stardiintervalli, peab ta startima hiljem, võistlusklassi viimasena, ning saab ajakaristuse kolmekordse stardiintervalliga. Enne poolt stardiintervalli kohale jõudnud tiim võib startida, kuid mitte lendstardiga. Teiskordsel starti hilinemisel diskvalifitseeritakse võistleja.

Stardijoonel peab võistleja olema joone taga, koerad võivad olla joonest eespool. Koerakrossis peavad olema nii võistleja kui ka koer joone taga.

Rajal olles

Rada on tähistatud suunamärkidega ning piirdelintidega ohtlikumates kohtades. Punane ring näitab sõltuvalt oma paiknemisest raja keskkoha suhtes saabuvat pööret enda suunas (punane ring paremal tähendab, et 20 meetri pärast tuleb paremale pöörata või on paremalt pimekurv); sinine ruut kinnitab õiget rada ning suunab otse edasi ning kollane kolmnurk tähistab ohtliku elementi. Kaks kollast kolmnurka tähistavad ohtliku rajalõigu algust, mille lõpetab ühekordne kollane kolmnurk, mis on läbikriipsutatud.

Rajal on ka finiši kauguse märgid 800 ja 150 meetri peal, tähistades finišitsooni algust.

Rajal olles tuleb võistelda teistega arvestavalt. Teisi võistlustiime on keelatud segada, koerte peale röökimine on keelatud (ergutamine lubatud).

Möödudes aeglasemast tiimist on soovitatav (kuid mitte kohustuslik) anda enda kavatsusest märku, karjudes trail või kohalikel võistlustel rada. Samuti on soovituslik anda märku möödumise suunast (left-right, vasak-parem). Aeglasem tiim peab võtma hoo maha, et võimaldada kiiremal mööduda.

Rajalt välja sõites tuleb rajale tagasi tulla samasse kohta, kust välja sõideti.

Finišitsoonis vähem kui 800m (jooksuklassides 150m) finišini ei ole eesoleval võistlejal kohustust kiiremale võistlejale teed anda, endiselt jääb keelatuks blokeerimine.

Probleemid rajal

Lahtine koer või juhita rakend on ohtlikud. Omanik peab tegema kõike, et rakendi üle kontroll taastada. Kontrolli taastamiseks välise abi kasutamisel peab finišis sellest peakohtunikule koheselt ette kandma.

Märgates lahtist koera peab märkaja võimalusel tegutsema, et koer kätte saada ning omanikule üle anda.

Võistluse ajal on teise võistleja rakendiga sõitmine keelatud, kuid kui juht jäi rakendist maha, võib teise rakendiga liigelda, et rakendile järgi jõuda.

Finiš

Finišis loetakse finišijaks hetke, mil 1. koer jõuab finišijoonele või kiibiga mõõtes kiibi jõudmisel finišijoonele. Kui rakend jõuab finišisse inimeseta, läheb aeg kinni inimese finišisse jõudmisel.

Pealtvaatajad ja händlerid ei tohi koeri ergutada finišis, viled, mänguasjad, koera nime hüüdmine jms on keelatud. Ainukene, kes koeri võib ergutada, on võistleja.

Mitmestardilisel võistlusel on soovituslik koeraga mängida ja liikuda, sest nii taastub ta kiiremini.

Protesti esitamine

Protest tuleb esitada koheselt finišis korraldajale või võistluse kohtunikule suuliselt ning seejärel tunni aja jooksul kirjalikult EDC protestivormil. Protesti esitamise eest võidakse küsida protestitasu, mis tagastatakse vaid protesti rahuldamisel.

Protesti rahuldab või lükkab tagasi peakohtunik. Kohtunikul on õigus karistada ebasportlaslikult ja/või reeglite vastu eksinud võistlejat suulise hoiatuse, 15sekundilise ajatrahvi või diskvalifitseerimisega. Protesti otsusest teavitatakse koheselt mõlemaid osapooli; karistused avaldatakse ka finišiprotokollis.

Tulemused

Mitmeetapilistel võistlustel tulemuse saamiseks liidetakse kõikide startide ajad. Kui ühel etapil aega ei saadud mistahes põhjusel, ei lõpetata võistlust tulemusega.

EDC 2024. hooaja tulemuse saamiseks peab osalema vähemalt kahel etapil kolmest.

Reeglite järgimise nõuded

Enamus reegleid on loodud siiski võistluse ohutuks ning võrdseks kulgemiseks ning kõikide reeglite järgimine on kohustuslik. Reegli mittetundmine ei vabasta kohustusest seda järgida ning ka vastutusest.

EDC koertesprintidel eelistame võimalikult sõbralikult vigasid märkida, kuid oluliste reeglite eiramise puhul on korraldajail õigus võistleja diskvalifitseerida. Võistleja vastutab kogu oma meeskonna korra eest.

Diskvalifitseerimisotsusest antakse võistlejale teada kirjaliku teate alusel, kui võistleja diskrediteerib spordiala või väärkohtleb koera.