Veokoeraspordist

Veokoeraspordi algusaegadel oli põhirõhk lumega aladel, kus distantse läbiti kelkude ja suuskadega. Kuivamaaalad on liidetud üsna hiljuti, kuid kiiresti saavutanud oma populaarsuse. Esimest korda peeti kuivamaa- ehk lumeta aladel maailma meistrivõistlused novembris 2003, Itaalias Ravennas, lausa 13 aastat peale esimest lumega alade maailma meistrivõistlusi.

Eestis levis veokoerasport aeglaselt, kuid stabiilselt. Esimesel kuivamaaalade võistlusel võisteldi Paluküla vabaajakeskuses 29. oktoobril 2006 vaid jooksmises ning toona võttis Eesti Rakendisportlaste liidu sündmusest osa 16 sportlast: 4 juuniori, 5 naiste ning 7 meeste klassis.

Hilisemal võistlusel Kõrvemaal aastal 2008 lisandusid koerakrossile ka jalg-, tõukeratta- ja käruveo klassid. Võistlema tuli 18 koerasõpra, 10 koerakrossi, 3 jalgrattaveo ning 5 tõukeratta- või käruveo klassi.

Samal aastal korraldati ka esimene etapp nüüdseks väga populaarseks saanud Baltic Cupile. 2008. aastal üheetapilisena alustanud sarja etapid on nüüd lisaks baltikumile ka Poolas, Ukrainas ja Venemaal.

Aastal 2018 enam kui kahekordistus veokoeraspordi võistluste arv Estonian Dryland Cupi lisandumisega

2012. aastal loodi Eestisse suurim veokoeraspordi harrastajate klubi, Baltosport, mis praeguseks koondab ligi 50 koerasõpra nii Eestis kui ka välismaalt. Klubi loomisel võeti üle ka Baltic Cupi Eesti etapi korraldamine. Toona toimus baltikumis kokku 7 lumeta ala võistlust, millest kaks peeti Eestis.

Aastal 2014 peeti esimene Balto Kevadkarikas, mis aastast 2017 on hakanud iga-aastaselt toimuma. Võistlused on toimunud nii Lääne- kui ka Raplamaal.

Aasta 2017 oli Eesti veokoeraspordis rekordiline. Kevadkarikal oli võistlejaid üle 70, ning sügiskrossil lausa 122. Kuivamaaalade algusaegadega Eestis kasvas osalejate hulk lausa kuus korda. Samuti toimus Eestis lausa kolm sprindivõistlust, varasemalt oli neid maksimaalselt kaks.

2018. aastal loodi Eestis esimene veokoerte sprindisari Estonian Dryland Cup, mille pilootetapp peeti juba septembris 2017 Paliveres. Hooaja esimesele stardile Keila terviseradadele jõudis üle poolesaja võistleja viiest erinevast riigist ning hoolimata palavusest läbiti võistlusrajad edukalt. Estonian Dryland Cupi lisandumisega enam kui kahekordistus veokoeraspordi võistluste arv, tõustes 2016. aasta kahelt võistluselt 2018. aastaks viiele.

2019. aasta veokoeraspordivõistlused arenesid jõudsalt. Esmakordselt Eestis sai Estonian Dryland Cup endale nimitoetaja kuueks aastaks. 2024. aastal jätkub EDC kolme etapiga.

Võistlusalad

Veokoeraspordi võistlusalasid saab jagada kaheks – lumega alad, mida harrastatakse rohkem põhjamaades, ning lumeta alad (kuivamaaalad), mis on populaarseks saanud soojemates piirkondades, kus lumele loota ei saa. Esimest korda peeti lumeta aladel maailma meistrivõistlused novembris 2003, Itaalias Ravennas.

Jalgrattavedu

Jalgrattavedu (bikejoring, DB) on kuivamaaaladest kiireimate kiirustega, kus koera järel sõidetakse jalgratastega kuni 40 km/h. Võisteldakse ühe koeraga, kes on veoliiniga kinnitatud ratta või võistleja külge. Koer peab olema vähemalt pooleteise aasta vanune; veoliin peab olema amortisaatoriga ning välja venitatult 2–3 meetri pikkune. Võistlejaid eraldatakse sooti (DBM, DBW), samuti ka koeraklasside (OPEN, RNB) järgi. Võistlusraja lubatud pikkus on 2–8 km.

Tõukerattavedu

Tõukerattavedu (scooter, DS) on üha enam populaarsust koguv võistlusklass. Vastavalt klassile DS1 või DS2 võisteldakse ühe või kahe koeraga; DS2 klassis võib osaleda ka ühe koeraga. Koer peab olema vähemalt poolteist aastat vana ning olema tõukeratta külge kinnitatud amortisaatoriga veoliiniga (2–3 m). Tõukeratas võib olla 2-rattaline, erandina DS2 klassis ka 3 rattaga. Ratta diameeter peab olema vähemalt 30 cm.

Käruvedu

Käruvedu (rig, DR) on sarnaseim lumega võistlusalade pikamaasõitudele. Klassid DR4 (3–4 koera), DR6 (4–6 koera), DR8 (5–8 koera), juunioritele DR4J. Koerad kinnitatakse pealiiniga käru külge. Käru peab olema 4-rattaline (v.a DR4 ja DR4J võib 3-rattaline). Kõikidel ratastel töötavad pidurid.

Koertekross

Koertekross (canicross, DC) on populaarseim viis koeraga sportimiseks. Võistlejaid eristatakse sooti (DCM, DCW), vanuseti (DCMJ/DCWJ, DCMV/DCWV) ning koera klassiti (OPEN, RNB). Võisteldakse ühe koeraga, kes peab olema vähemalt ühe aasta vanune. Koer kinnitatakse jooksja külge 1,5–2,5 m pikkuse amortisaatoriga veoliiniga. Massistardid on lubatud.

Laste koertekross

IFSSi reeglid ei sätesta laste koertekrossi (DCK), kuid noored saavad end proovile panna. Klassid: DCK1 (kuni 7 a), DCK2 (8–10 a), DCK3 (11–13 a). Kehtivad koertekrossi reeglid.

Üldised reeglid

IFSS järgi peavad kõikidel ratastel kõik pidurid töötama; naastrehvid on keelatud.

Koerad

Pea kõikides võistlusklassides saab klasse jagada ka koeraklassi järgi – erandina mitte koertekrossis.

Põhjamaised kelgukoerad

Põhjamaisteks kelgukoerteks (RNB) loetakse puhtatõulisi FCI või EKL tõutunnistusega siberi huskysid, alaska malamuute, samojeede, kanada eskimokoeri, jakuudi laikasid ning grööni koeri. Suurearvulistes klassides võib RNB jagada RNB1 (siberi huskyd) ja RNB2 (ülejäänud põhjamaised).

Avaklassi koerad

Avaklassi koerad (OPEN) on kõik koerad, kes ei kuulu RNB klassi, sh põhjamaised ilma tõutunnistuseta. Open klassi koerad on üldjuhul kiiremad.

Nõuded koertele

Kõik võistluspaika tulevad koerad peavad olema terved, kiibistatud, eakohaselt vaktsineeritud ning vastavalt klassile piisavalt vanad (vähemalt pooleteise aasta vanused). Kaasas koerte passid vaktsineerimisandmetega; põhjamaistel tõutunnistused.

Vajalik varustus

Enne võistlusele tulemist kontrolli varustus – see peab vastama nõuetele ning olema ohutu ja mugav nii võistlejale kui koerale.

Koera varustus

Kohustuslikud veorakmed ja veoliin, mis kinnitatakse rakmete ja veovöö külge. Mitme koeraga tuleb kaelaliinid. Soovitusi: baltosport.ee/kontakt

Võistleja varustus

Koerakrossis kohustuslik (jalgrattaklassis soovitatav) veovöö paanikalukuga. Soovitusi: baltosport.ee/kontakt

Jalgrattad

Toimivate piduritega, ilma naastrehvideta. Pakiraam ja porilauad võivad olla keelatud. Veoliini võib kinnitada lengstangi külge.

Tõukerattad

Toimivate piduritega, ilma naastrehvideta. Veoliin lengstangi külge, soovitatav hoidik. Näide: veloplus.ee

Kärud

4-rattalised (v.a DR4 ja DS2 võib 3-rattaline). Ratta diameeter vähemalt 30 cm, kõikidel ratastel töötavad pidurid.

Lühendid

Võistlusklassid (kuivamaa)

DCM – koertejooks mehed
DCW – koertejooks naised
DCMJ / DCWJ – juuniorklass
DBM – jalgrattavedu mehed
DBW – jalgrattavedu naised
DS1 – 1 koera tõukerattavedu
DS2 – 2 koera tõukerattavedu
DR4 / DR6 / DR8 – käruvedu

Koerte klassid

OPEN – avatud klass (kõik mitte-RNB)
RNB (NB) – põhjamaiste koerte klass
RNB1 – siberi huskyd
RNB2 – teised põhjamaised (malamuud, samojeed, grööni, jakuudi laikad, kanada eskimokoer)

Organisatsioonid

IFSS – Rahvusvaheline kelgukoeraspordi föderatsioon
WSA – Maailma kelgukoerte assotsiatsioon
EKL – Eesti kennelliit
FCI – Rahvusvaheline koerte föderatsioon

Ettevalmistus võistluseks

Registreerimine

Osalemiseks tuleb end varakult registreerida. EDC võistlustel on mitu registreerimisvooru; odavaim hind vähemalt kuu aega enne võistlust. Registreerimisega kinnitad tutvumist kehtivate reeglitega (IFSS ja kohalikud). Andmeid kasutatakse stardinimekirjade ja tulemuste avaldamisel.

Kindlustus

Soovituslik end võistluseks kindlustada. IFSS järgi loobub võistleja registreerimisel kohtuniku, korraldaja ja sponsorite vastu kahjunõude esitamise võimalusest; korraldaja ei korva kahjusid.

Koerad

Võistluspäevaks peavad koerad olema vähemalt 18 kuud vanad, vaktsineeritud kompleks- ja marutaudivaktsiiniga (vähemalt 21 päeva enne võistlust), kiibistatud.

Võistlusvarustus

Varustus peab vastama IFSSi reeglitele. Kohtunikul on voli kontrollida ja keelata reeglitevastane varustus. Koeral ei tohi olla suukorvi; keelatud täispoov kaelarihm ja piits. Naelikud ja naastrehvid rattal keelatud. Rattaklassides kõik pidurid töötavad, kiiver EL turvasertifikaadiga. BGB karabiine (BGB hook) ei tohi kasutada.

Dopingukeeld

Võistlejatel ja koertel on keelatud dopinguained. Kehtivad WADA (inimesed) ja IFSS antidopingu nõuded. Ravimite kohta teavita võistluse veterinaari. Koeri ei tohi üksinda stake-outi jätta.

Võistlusel

Koera heaolu

Koera heaolu on primaarne. Kohtunikul on õigus eemaldada koer (diskvalifitseerida), kui koer pole võimeline võistlemiseks või on haige. Igasugune väärkohtlemine on keelatud. Kohustuslik koera järelt koristada. Koerad ei tohi joosta lahtiselt.

Start

Mitmestardilistel võistlustel määratakse 1. stardi järjekord loosi järgi fikseeritud intervalliga. Eraldistardis starditakse ükshaaval; paarisstardis kaks koridori (30 m eraldatud); massistardis igaühel oma rada, 2 m laius. Startides 1–4 koeraga võib olla kuni 1 handler, rohkemate puhul kuni 2. Liigvarane start: 30 s trahv (v.a kui koerad startisid). Stardikoridori poolelt intervalli jooksul mittejõudmine: diskvalifitseerimine. Lendstardid keelatud. Hilinemine üle poole intervalli: start hiljem klassi lõpus, 3× stardiintervalli ajakaristus. Stardijoonel võistleja joone taga; koerakrossis nii võistleja kui koer joone taga.

Rajal olles

Rada on tähistatud suunamärkidega ja piirdelintidega. Punane ring – pööre (paigast sõltuvalt); sinine ruut – otse edasi; kollane kolmnurk – ohtlik element. Finiši märgid 800 m ja 150 m. Rajal tuleb võistelda teistega arvestavalt; teisi keelatud segada. Möödudes soovitatav anda märku (trail / rada, vasak-parem). Rajalt välja sõites tulla tagasi samasse kohta. Finišitsoonis alla 800 m (jooksus 150 m) ei ole kohustust teed anda, kuid blokeerimine keelatud.

Probleemid rajal

Lahtine koer või juhita rakend – omanik peab kontrolli taastama. Kontrolli taastamiseks välise abi kasutamisel teata finišis peakohtunikule. Teise võistleja rakendiga sõitmine on keelatud, välja arvatud kui juht jäi rakendist maha ja liigutakse rakendile järele.

Finiš

Finišijaks loetakse hetk, mil esimene koer jõuab finišijoonele (või kiibiga mõõtes kiibi jõudmisel). Rakend ilma inimeseta: aeg kinni inimese finiši jõudmisel. Pealtvaatajad ja handlerid ei tohi finišis koeri ergutada. Mitme stardiga soovituslik koeraga liikuda ja mängida.

Protesti esitamine

Protest esitada koheselt finišis suuliselt korraldajale või kohtunikule ning tunni jooksul kirjalikult EDC protestivormil. Võidakse küsida protestitasu (tagastatakse vaid rahuldamisel). Otsustab peakohtunik; karistused (hoiatus, 15 s trahv, diskvalifitseerimine) avaldatakse finišiprotokollis.

Tulemused

Mitmeetapilistel võistlustel liidetakse kõikide startide ajad. Ühel etapil aega saamata = tulemust pole. EDC hooaja tulemuseks osalemine vähemalt kahel etapil kolmest.

Reeglite järgimine

Reeglid on ohutuse ja võrdse kulgemise jaoks; kohustus on neid järgida. Reegli mittetundmine ei vabasta vastutusest. EDC eelistab sõbralikult vigu märkida, kuid oluliste reeglite eiramisel on korraldajal õigus diskvalifitseerida. Diskvalifitseerimisotsus antakse kirjalikult, kui võistleja diskrediteerib spordiala või väärkohtleb koera.

Sarja etapid

Sarjast