VÕISTLUSALAD

Veokoeraspordi võistlusalasid saab jagada kaheks - lumega alad, mida harrastatakse rohkem põhjamaades, ning lumeta alad (kuivamaaalad), mis on populaarseks saanud soojemates piirkondades, kus lumele loota ei saa. Esimest korda peeti lumeta aladel maailma meistrivõistlused novembris 2003, Itaalias Ravennas, lausa 13 aastat peale esimest lumega alade maailma meistrivõistlusi.

Jalgrattavedu

Jalgrattavedu (bikejoring, DB) on kuivamaaaladest kiireimate kiirustega, kus koera järel sõidetakse jalgratastega kuni 40 km/h. Võisteldakse ühe koeraga, kes on veoliiniga kinnitatud ratta või võistleja külge. Koer peab olema vähemalt pooleteise aasta vanune; veoliin peab olema amortisaatoriga ning välja venitatult 2-3 meetri pikkune.

Võistlejaid eraldatakse sooti (DBM, DBW), samuti ka koeraklasside (OPEN, RNB (põhjamaised koerad)) järgi. Lisaks on võimalik ka eristada juuniore (16-18.a), eliiti (19-99.a) ning veterane (40-99.a). Võistlusraja lubatud pikkus on 2-8km.

Tõukerattavedu

Tõukerattavedu (scooter, DS) on üha enam populaarsust koguv võistlusklass, kus koos koeraga võisteldakse tõukerattasõidus. Vastavalt klassile DS1 või DS2 võisteldakse ühe või kahe koeraga, kusjuures DS2 klassis võib osaleda ka ühe koeraga. Koer peab olema vähemalt poolteist aastat vana ning olema tõukeratta külge kinnitatud amortisaatoriga veoliiniga, mille pikkus on väljavenitatult 2-3 m. Veoliini ei tohi võistleja külge kinnitada.

DS1 klassis võib võistlejaid eristada sooti (DS1M, DS1W), ning ka vanuseti lisa juuniorklassiga (16-18.a). Mõlemais klassides võib eristada ka koeraklasside järgi OPEN, RNB. DS2 klassides võistleja järgi ei eristata.

Tõukeratas võib olla 2-rattaline, erandina DS2 klassis ka 3 rattaga. Ratta diameeter peab olema vähemalt 30 cm. Võisteldes kahe koeraga, peavad nad olema kaelaliiniga seotud.

Käruvedu

Käruvedu (rig, DR) on sarnaseim lumega võistlusalade pikamaasõitudele, kus koerad veavad enda järel võistlejaga juhitavat käru. Vastavalt koerte arvule rakendis on võistlusklassid DR4 (3-4 koera), DR6 (4-6 koera) ning DR8 (5-8 koera), lisaks on juunioritele (16-18.a) klass DR4J. Eeltoodud võistlusklasse saab jagada koeraklassi järgi (OPEN, RNB).

Koerad peavad olema kinnitatud veoliini külge (pealiin), mis omakorda on kinnitatud käru külge. Käru peab olema 4-rattaline, vaid DR4 ja DR4J klassis võib võistelda 3-rattalisega. Kõikidel ratastel peavad olema töötavad pidurid. Kärus peab kaasas olema 3meetrine liin, millega vajadusel käru kinnitada puu vms külge.

Koertekross

Koertekross (canicross, DC) on populaarseim viis koeraga sportimiseks, sest erinevalt rattaklassidest on see aeglasem ning seetõttu ka ohutum. Võistlejaid eristatakse sooti (DCM, DCW), vanuseti (DCMJ/DCWJ (16-18.a), DCMV/DCWV (40-99.a)) ning koera klassiti (OPEN, RNB). Võisteldakse ühe koeraga, kes peab olema vähemalt ühe aasta vanune.

Koer peab olema kinnitatud jooksja külge 1,5 - 2,5 m pikkuse amortisaatoriga veoliiniga, jooksja poolses otsas ei tohi veoliinil olla metallkarabiini, vaid soovitatavalt aas.

Koertekrossil on lubatud teha ka massistarte, kus korraga stardib 5-6 võistlejat (või niipalju, kui stardirajale ühte ritta mahub, iga rida stardib 1minutilise vahega).

Laste koertekross

IFSSi võistlusreeglid ei sätesta laste koertekrossi (kids canicross, DCK), kuid sellest hoolimata saavad noored end proovile panna. Laste koerakrossi klassid jagatakse üldjuhul vanuseti kolmeks - DCK1 (kuni 7.a), DCK2 (8-10.a), DCK3 (11-13.a).

Laste koertekrossile kehtivad koertekrossi reeglid.

Üldised reeglid kõigile kuivamaaklassidele

IFSS võistlusreeglistiku järgi peavad kõikidel ratastel kõik pidurid töötama, ka pole naastrehvid lubatud.